Akakapsas (Ajuga).
Alpi aster (Aster alpinus).
Aruhein (Festuca).
Astilbe (Astilbe).
Aubrieeta (Aubrieta).
Bergeenia (Bergenia).
Brunnera (Brunnera).
Eriline lobeelia (Lobelia speciosa).
Floks ehk leeklill  (Phlox).
Hanerohi (Arabis).
Helmikpöörised
Hostad
Iminõges (Lamiastrum).
Inkarvillea (Incarvillea).
Kanna (Canna indica).
Karikakar (Leucanthemum).
Karpaadi kellukas (Campanula carpatica).
Karukell (Pulsatilla).
Kastik (Calamagrostis).
Kipslilled
Kitsekakar (Doronicum).
Kivirik (Saxifraga).
Kobarpea (Ligularia przewalskii).
Kortsleht (Alchemilla).
Kukeharjad
Kukekannus (Delphinium).
Kurekell (Aquilegia).
Kurekellukas (Campanula rapunculoides).
Kurereha (Geranium).
Lavendel (Lavandula).
Lembeliilia (Agapanthus).
Liatris (Liatris).
Lupiin (Lupinus).
Luuderohi (Hedera helix).
Maajalg (Glechoma).
Merikann (Armeria).
Metsvits (Lysimachia).
Monarda (Monarda).
Murtudsüdamed
Mägi-liivkann (Arenaria Montana).
Mägisibul (Sempervivum arachinoides).
Mõrsjalill (Gaillardia).
Neiusilmad
Nelgid
Parkjuur (Limonium tataricum).
Perovskia (perovskia)
Pojeng (Paeonia)
Portenschlagi kellukas (Campanula portenschlagiana).
Pune (Origanum)
Päevakübar (Rudbeckia fulgida)
Raudrohi (Achillea).
Salveid
Siidpööris (Miscanthus).
Siilkübar ehk päevakübar (Echinacea).
Tokkroos (Alcea).
Tradeskantsia (Tradescantia).
Tähklavendel (Lavendula angustifolia).
Varsakabi (Caltha).
Vitshirss (Panicum)

Kurekellukas (Campanula rapunculoides).

Kellukaliste sugukonda ja kelluka perekonda kuuluv rohttaimeliik. Looduslikult kasvab tihti asulates, teeservades, leht- ja segametsades. Sordid on looduses esinevast liikidest õierikkamad, suuremate õite ja tihedamate õisikutega.


'Campbell' - lillakassiniste õitega, püstise kasvuga, 30-35 cm kõrge puhmas.